Jäätmepõletusahi põletab jäätmeid kõrgel temperatuuril, et vähendada nende mahtu ja massi, muutes need tuhaks, suitsugaasiks ja soojuseks. Siin on protsessi samm-sammult ülevaade:
- Jäätmete kogumine ja sorteerimine: Jäätmeid kogutakse ja sageli sorteeritakse, et eemaldada enne põletamist taaskasutatavad ja ohtlikud materjalid.
- Põletusahju toitmine: Sorteeritud jäätmed suunatakse põletusahju, tavaliselt läbi punkri või konveiersüsteemi.
- Põlemiskamber: Jäätmed põletatakse põlemiskambris kõrgel temperatuuril (tavaliselt vahemikus 850 kuni 1100 kraadi). See protsess lagundab jäätmematerjalid tuhaks, suitsugaasideks ja soojuseks.
- Sekundaarne põlemine: Täieliku põlemise tagamiseks ja kahjulike emissioonide vähendamiseks võivad suitsugaasid läbida teisese põlemiskambri, kus need põlevad uuesti kõrgel temperatuuril.
- Energia taastamine: Põlemisprotsessis tekkivat soojust saab kasutada auru tootmiseks. See aur võib juhtida turbiine elektri tootmiseks või seda saab kasutada kaugküttena.
- Suitsugaaside töötlemine: Põlemisel tekkivaid suitsugaase töödeldakse saasteainete eemaldamiseks. See võib hõlmata mitut sammu:
- Tahkete osakeste eemaldamine: Filtrid või elektrostaatilised filtrid eemaldavad tahked osakesed.
- Happegaasi eemaldamine: Skraberid või keemilised reaktiivid neutraliseerivad happelisi gaase nagu vääveldioksiid ja vesinikkloriid.
- Dioksiini ja raskmetallide eemaldamine: Aktiivsüsi ja muud tehnoloogiad võivad siduda dioksiine, furaane ja raskmetalle.
- Heite seire: Pidevad seiresüsteemid tagavad, et heitkogused vastavad keskkonnastandarditele.
- Tuha käitlemine: Ülejäänud tuhk, mis moodustab väikese osa algsest jäätmemahust, kogutakse kokku. Põhjatuhka saab ringlussevõtuks edasi töödelda, ohtlikumaid aineid sisaldavat lendtuhka aga töödeldakse ja kõrvaldatakse tavaliselt ohutult.
- Reoveepuhastus: Suitsugaaside puhastusprotsessi käigus tekkivat heitvett puhastatakse saasteainete eemaldamiseks enne selle vabastamist või taaskasutamist.